Raport

Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata?

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis 2014. aastal sihiks, et erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega peab Eestis kasvama. Nii õppeasutused, koolipidajad kui riik on palju pingutanud, et õpikeskkonda ja õpikäsitust uuendada ning luua õppijate arengut soodustav õpi- ja kasvukeskkond. Alates 2015. aastast alustati Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel riiklikult korraldatud rahuloluküsitluste läbiviimisega üldhariduskoolide õpilaste hulgas, aasta hiljem valmisid uued küsimustikud hindamaks rahulolu kõigil haridustasemetel, sh kutsehariduses. 2017. aastal toimus uute küsitluste valimi põhine katsetamine, alates 2018. aastast rakendatakse küsitlusi igal aastal.

2018/19 õppeaastal osalesid kutsehariduse küsitlustes kõikidel õppetasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppijad. Kutsekoolide õpetajaid käesoleval aastal ei küsitletud. Rahuloluküsitluste eesmärgiks on anda õppeasutustele tagasisidet ja toetada seeläbi koolikeskkonna pidevat arengut. Küsitlused annavad nii kooli, kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil ülevaate erinevate osapoolte rahulolust ja selle muutumisest ajas. Tagasiside toetab õppe- ja kasvatustöö tugevuste ja nõrkuste märkamist, aidates nii suunata õppeprotsessi arendamist õppeasutustes ning soodustades õppega seotud osaliste teabevahetust ja koostööd. Sarnasel moel jätkatakse küsitluste korraldamist ka järgnevatel aastatel, õppijate hulgas toimub andmekogumine igal aastal, õpetajate hulgas üle kolme aasta.

Kuidas ja mida mõõdeti?

Andmekogumine kutsekoolides viidi SA Innove poolt läbi 2019. aasta märts-aprill. Rahulolu ja koolikeskkonna küsitlustele vastas kokku 6253 õppijat. Kõikidest kutseharidust pakkuvatest haridusasutustest võtsid käesoleva aasta küsitlustest osa ligikaudu 80%.

Rahulolu hindamisele lähenetakse maailmas erinevalt. Käesolevates küsitlustes käsitleti vastajate kooliga rahulolu kui subjektiivset heaolu: st isiklikku kooliga seotud kogemust, mis lähtub vastaja õpikeskkonnaga seotud tunnetest ja meeleoludest (nt kuidas õppija ennast teatud laadi õppes tunneb, kas talle meeldib koolis käia). Subjektiivse heaolu mõttes kajastavad rahuloluhinnangud vastaja suhet keskkonda, aga ei kirjelda objektiivseid keskkonna tunnuseid. Samas olukorras võib üks inimene olla rahulolev ja teine mitte.

Kooliga rahulolu mõõtmise aluseks on teadusuuringutel põhinev mudel. Kokkuvõtvalt hinnati vastajate (1) üldist kooliga seotud heaolu kogemust, (2) rahulolu spetsiifiliste kooli õpikeskkonna tahkudega ning (3) rahulolu mõningate kooliväliste teguritega, mis võiksid vastajatel kooliga rahuloluga seostuda. Heaolu hindamisel tugineti enesemääratlusteooriale¹, mis näeb inimese sisemise motivatsiooni kujunemise ja heaolu kogemise olulise sisendina kolme põhivajaduse – autonoomia, enesetõhususe/kompetentsuse ja seotuse – küllaldast rahuldatust.

Koolide õpikeskkonna puhul vaadeldi nii keskkonna sotsiaalset (nt kiusamine, õpetajate ja juhtkonna tegevus, suhted) kui ka füüsilist külge (nt õppevahendid, ruumid, toitlustus, tugiteenused). Keskkonna sotsiaalse külje avamisel käsitleti ka õppetöö iseloomu, kogudes andmeid tunnuste kohta, mis kajastaksid õpikäsituse muutumist². Kooliväliste teguritena, mis võiksid rahuloluga seostuda, käsitleti näiteks eriala väärtust ja ajakohasust.

Rohkem informatsiooni rahuloluküsitluste ja -kontseptsiooni kohta saab HTMi veebilehelt www.hm.ee/rahulolu.

¹ Ryan ja Deci (2000), Self-Determination Theory and the Facilitation of Intrinsic Motivation, Social Development, and Well-Being, American Psychologist, 55, 68–78

² Vt ülevaadet õpikäsituse muutumise põhjustest ja eesmärkidest www.hm.ee/opikasitus.

Tagasiside

Järgnev kokkuvõte annab ülevaate Teie kooli õppijatelt kogutud andmetest. Tagasisides on eraldi välja toodud kõikide Teie kutsekooli õppijate ja kutsekeskhariduse tasemel õppivate õppijate tulemused. Tagasisidet anname sihtrühma kohta, kui sinna kuulus vähemalt 5 vastajat.

Raportis on läbivalt Teie kooli õppijate tulemusi kõrvutatud vastava sihtrühma üldise keskmise tulemusega, mis võimaldab jälgida, millistel teemadel ja kuivõrd Teie kooli hinnangud üldisest pildist erinevad. Kõikide kutsekoolide raportites, kes osalesid 2017. aasta rahuloluküsitluses, on võrdluseks ära toodud ka varasema aasta tulemused (seda tunnuste puhul, mis on jäänud muutumatuks).

Tulemusi on raportis esitatud kahel viisil:

1. Latentsete tunnuste keskmiste hinnangute joonised.
Latentsete tunnuste puhul mõõdeti ühte nähtust mitme üksikväitega. Igale vastajale arvutati tunnuse keskmine hinnang, kooli keskmine hinnang kõikide selle kooli vastajate hinnangute keskmisena.
Keskmistele hinnangutele on lisatud usalduspiirkonda tähistavad jooned (95% tõenäosusvahemik).
Graafik võimaldab otsustada, kas Teie kooli hinnang erineb kõikide koolide keskmisest ning kas erinevus on statistiliselt oluline.
Kui usalduspiirkonnad kattuvad, pole erinevus oluline; kui ei kattu, on erinevus statistiliselt oluline.
Väited, millega latentseid tunnuseid mõõdeti, leiate tabelist 1.

2. Üksikväidete sagedusjoonised.
Joonistel on esitatud iga üksikväite vastuste jaotus protsentides.
Enamasti kasutati 5-punktist Likerti skaalat (1 – ei ole üldse nõus; 5 – olen täiesti nõus).
Mõned digivahendeid, koduseid ülesandeid, praktika mahtu, kiusamise kogemist või põhjuseta puudumist puudutavad väited kasutavad teistsugust skaalat — need on raportis tähistatud rohelise värviskeemiga.

Negatiivsed väited, kus nõustumine tähendab rahulolematust, on tähistatud oranžikas värviskeemiga.
Kui mingit vastusevarianti valis < 2% vastajatest, seda joonisel ei kuvata.

Väidete nimekiri, millega latentseid tunnuseid mõõdeti

TABEL 1. Kutseõppijate küsitlusega hinnatud latentsed tunnused
Latentne tunnus	Väited, millega latentset tunnust hinnati
Õppijate kooliga rahulolu
Kooliga rahulolu	Tunnen ennast oma kutsekoolis hästi.
	Koolis on huvitav.
	Enamasti lähen ma kooli hea meelega.
Õppijate põhivajaduste rahuldatus
Autonoomia	Tunnen, et saan õppida nii nagu ise parimaks pean.
	Tunnen, et saan paljuski ise otsustada, kuidas koolis asju teha.
Enesetõhusus	Olen kindel oma võimetes need õpingud lõpetada.
	Ma tunnen, et saan koolis antavate ülesannetega hakkama.
Seotus	Teised õppijad aitavad mind, kui seda vajan.
	Ma saan teiste õppijatega hästi läbi.
	Kaasõppijad hoolivad minust.
Õppijate rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega
Õppedistsipliin	Minu kaasõppijad kuulavad, kui õpetaja räägib.
	Minu kaasõppijad peavad õppimist oluliseks.
Toitlustus	Olen rahul kooli sööklaga.
	Olen rahul koolitoiduga.
Õpperuumid, -vahendid ja -materjalid	Olen rahul õppematerjalidega, mida koolis kasutatakse.
	Olen rahul kooli õpperuumidega.
	Koolis on olemas õppetööks vajalikud vahendid.
Praktikakorraldus	Saan praktika sooritamise ajal ja järgselt tagasisidet.
	Kooli ja tööandja koostöö praktika korraldamisel on hea.
Õppijate hinnangud õppimisega seotud aspektidele
Ennastjuhtiv õppimine	Ma töötan seni, kuni olen tulemusega rahul.
	Kui mõni asi mind tunnis huvitab, siis otsin selle kohta lisainfot.
	Ma sean endale kindlaid eesmärke.
	Kui teema on mulle oluline, aitavad õpetajad mul sellega süvitsi minna.
Teadmiste ja oskuste omandamine	Õpingud annavad mulle põhjalikud erialased teadmised ja oskused.
	Õpingud arendavad minus suhtlemisoskusi.
	Õpingud arendavad minus iseseisvust ja vastutust.
	Õpingud arendavad minus ettevõtlusoskusi.
Küünilisus	Ma ei taha enam koolis õppida.
	Tunnen, et olen kaotanud huvi õppimise vastu.
	Kahtlen pidevalt, kas mu õpingutel on mõtet.
Kurnatus	Kooliga seotud probleemide tõttu magan halvasti.
	Tunnen, et olen koolitöödega üle koormatud.
Õppijate rahulolu kooliväliste aspektidega
Eriala väärtus ja ajakohasus	Eestis minu erialal antav kutseharidus on ajakohane.
	Eesti tööandjad väärtustavad kutseharidust minu erialal.
Õppijate hinnang kutsekooli mainele
Kooli maine	Ma soovitaksin enda kutsekooli sõbrale.
	Olen uhke, et õpin just selles kutsekoolis.
	Minu kutsekoolil on hea maine.
Muutuv õpikäsitus – aktiviseerivate õppemeetodite kasutamine
Arengut toetav tagasiside	Õpetajad selgitavad, mida ma teen hästi.
	Õpetajad selgitavad, mida ma saaksin paremini teha.
Õppijate aktiivsuse toetamine	Rühmatööd ja grupiarutelud on tundide tavapärane osa.
	Õpetaja suunab ise lisamaterjali otsima.
Individuaalne tunnustamine	Õpetaja tunnustab nii parimaid kui ka pingutajaid.
	Õpetaja tunnustab ka neid, kes on püüdlikud, kuigi tulemused võivad olla tagasihoidlikud.
Õppetöö mõtestatus	Õpetaja kirjeldab seoseid igapäevaeluga.
	Õpetaja toob igas tunnis näiteid elust.
	Õpetaja selgitab, kus ja milleks uusi teadmisi kasutada saab.