Joomine on inimese üks olulisematest füsioloogilistest vajadustest. Vedelikku on tarvis organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilitamiseks. Ainevahetus saab toimuda vedelas keskkonnas, kus vesi on universaalseks lahuseks.

Vesi on tõepoolest elu eliksiir ja toit peab olema täisväärtuslik, kuid intensiivset tarbimist õhutavad ning ebakindlusi sisendavad suurtööstused korraga loovad ja levitavad müüte ning väärarusaamu. Valesid valgetes kitlites professorivälimusega inimeste abil piisavalt korrutades, on saavutatud nende kinnistumine tõena.

Terve mõistus ütleb, et kõik, mis puudutab inimese eksistentsi ja tervist, peaks olema kontrollitud ja tõenduspõhine. Sageli aga esitatakse tõenduspõhisena väiteid, millega on manipuleeritud. Näiteks turunduslikel eesmärkidel.

Üllatavalt paljud meile õppima, koolitustele või massaaži tulevad inimesed on hämmeldunud, kui selgitame, kuidas organism töötab ja miks ei ole enne või pärast massaaži tavalisest rohkem tarvis juua. Selgub, et puuduliku ettevalmistusega massaažiteenust pakkuvate inimeste (ei kasuta siin nimelt sõna “massöör”!) suust kuuleb hoopis vastupidist. Nad väidvad, et kehas on palju mürke, mida massaaž koos veega välja aitab viia. Tohutud mürgikogused on pehmelt öelda liialdus, kui mitte täielik jama.

On tõesti aineid, mis ladestuvad inimeste ja ka loomade organismi ning mille väljutamisega organism hakkama ei saa (nt raskemetallid). Mõned ained kaovad ajapikku ise (nt tõrv suitsetamisest loobunud inimesekopsudest). Reeglina vajab mürk- või jääkainete eemaldamine organismist siiski meditsiinilist lähenemist. Selleks on tarvis organismi sattunud või ladestunud mürk- või jääkained muuta selliseks, et neid oleks võimalik väljutada (neerukivid purustada, teised ained keemiliste ainetega lahustada jne). Abi võib olla ka rahvameditsiinist (ravimteed, mis sisaldavad homöopaatilisi koguseid lagundavaid või lahustavaid aineid). Ehk suurem vedelikutarbimine ei tähenda automaatselt puhtamat organismi. Ega ka kiiremat ainevahetust või selgemat mõistust.

Ühe levinud müüdi järgi võiks päeva jooksul juua 8 klaasi ehk umbes kaks liitrit vett tavapärasele söögile-joogile lisaks. Teine ütleb, et peaks terve päeva jooksul väikeste sõõmude kaupa vett rüüpama isegi siis, kui inimene janu ei tunne.

Kui inimese närvisüsteem funktsioneerib normaalselt, annab ta janu näol märku, kui organismis tekib vedelikuvaegus. Ei tohi unustada, et inimese organismis on tavatingimustes olemas piisavad vedelikutagavarad ja lisajoomist seetõttu vaja ei ole. Seega paljudes treeningutes ja massaažikabinettides soovitatav veejoomine võib koormata neere ja südant ilma kasulikku efekti omamata.

Kiputakse unustama, et vett sisaldab ka suur osa meie toidust. Näiteks liha, kala, muna, kuid eriti puu- ja aedviljad. Erinevalt levinud arvamustest, tuleb ka kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, tee) lugeda päevase vedelikutarbimise hulka, sest nende paljuräägitud diureetilised omadused on tegelikult võrdlemisi nõrgad. Ehk vett jääb organismi oluliselt rohkem kui välja läheb. On vägagi tõenäoline, et süües tasakaalukalt, suudab inimene säilitada organismi normaalse veetasakaalu ilma juurde joomata.

Lisaks loe nt siit: http://www.bbc.com/news/magazine-24464774